Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2009/07/10/205858t1hef48.jpg)
Käes on maasikamoosi keetmise aeg, kohe-kohe saab vaarikaid, mustikaid ning muidki marju noppima tõtata. Kel moosikeetjaist vähegi katsetamislusti jagub, võib tavapäraste retseptide kõrval maitsetega mängida.
Audru valla Tamme talu ürdiaia perenaise Heli Viedehofi talupoe riiulitel on reas moosipurgid: ühes maasikamoos basiilikuga, teises piparmündiga, õuna-ploomimoosi leiab nii tüümiani kui piparmündiga, vaarika-, mustika- ja õuna-pohlamooski on keedetud piparmündiga. Sel aastal lubab perenaine valikut laiendada, mõtted juba liiguvad …
Maitsetaimedega mooside valmistamine pole Viedehofi sõnutsi sugugi nii keeruline, et iga moosikeetja sellega hakkama ei saaks, kuid enda väljatöötatud mooside täpseid retsepte ta mõistetavalt ei jaga. Üht-teist siiski avaldab.
Klassikalise moosiretsepti järgi tuleb kilogrammile marjadele lisada 800 grammi suhkrut, kui aga moosisuhkrut kasutada, võib kahe kilo marjade kohta võtta kilo suhkrut. Kui sooviks maitsetaimi lisada, peaks kasutama kuivatatud ürte.
“Võib värskelt peenralt nopitut ka panna, kuid siis jääb moosile rohumaitse juurde,” tähendas Viedehof.
Piparmünt sobib paljude marjadega, kuid eks igaüks pea ise katsetama. Maasikamoosile põneva maitse andmiseks soovitabki Viedehof kasutada veel bassilikut või tüümiani. “Basiilik annab moosile hea, vürtsika nüansi,” kiitis ta.
Moosidele põnevate maitsete andmiseks võib kasutada ka ingverit, roseepipart, nelki, kardemoni ja tähtaniisi.
“Katsetada võib väikeste kogustega,” soovitas Viedehof. “Hiljuti sain healt tuttavalt kingiks moosi, mis oli keedetud greibist ja tembitud roseepipraga.”
Melissi asemel naistenõges
Näiteks väga armastatud teetaim meliss on suhteliselt külmaõrn ega ela käreda pakasega talve üle. Selle asemel võib kasvatada talvekindlat naistenõgest, mille lõhn on melissi omaga üsna sarnane.
“Naistenõges pole melissist sugugi halvem,” kinnitas ürdiaia perenaine. “Kui õigel ajal ära korjata, on sel isegi tugevam maitse.”
Naistenõgese ja melissi maitse erinevad üksteisest küll õige vähe, kuid kasutusotstarbel vahet pole. “Kui korduvalt meliss talvedega välja läheb, võib julgelt hoopis naistenõgest kasvatada, pealegi külvab see end hästi ise seemnetega edasi,” selgitas Viedehof. Meliss ja naistenõges sobivad suurepäraselt puuviljahoidiste sisse.
Käes on pärnade õitsemise aeg. On üldteada, et neist uimastavalt magusalt lõhnavatest õitest saab külmetushaiguste puhul hästi aitavast tee, kuid võib proovida midagi põnevamatki valmistada, näiteks pärnaõiesiirupit. Tehke hästi kange tee, suhkur sisse ja keetke siirup.
Selline siirup sobib nii tee sisse, kookide maitsestamiseks kui jäätise peale nõristamiseks. Eriti hea on pärnaõiesiirup, kui seda õunamahlaga tempida. Hoidma peaks siirupit külmikus.
Jäägid talveks
Kui suvel on hea maitsetaimed potti või salatisse otse peenralt noppida, siis kõik jäägid võiks talveks kuivatada. Üldjuhul on parim aeg maitsetaimi kuivatamiseks korjata siis, kui õied just puhkemas.
Kuivatada oleks hea kuivas ja pimedas kohas puhta valge riide peal. Kuivatatud taimi võib säilitada paberkotis, riidest kotis või hoopis klaaspurgis.
“Riidest kottidest lenduvad aroomid kõige kiiremini,” tähendas Viedehof ja lisas oma kogemuse põhjal, et kui taim on korralikult kuivatatud, võib seda kilekotiski hoida, aga kindlasti pimedas.